Skulptor Kārlis Zemdega loodud monument on pühendatud Esimeses maailmasõjas ja Vabadussõjas langenud Rauna koguduse liikmete mälestusele. Monument on ühe realiseerimata Riia Vabadussamba projekti variant, mis kavandite konkursil saavutas 3. koha. Vabadusmonument avati 20. augustil 1933. Avamistseremoonial viibis Läti Vabariigi kolmas president Alberts Kviesis.

• Monumendi algne nimetus oli „ES DŪR“, deviisiga: oda muutub kandleks ja rahva päästab lauluvaim.
• Monumendi alust kaunistavad Baumaņu Kārlise kirjutatud hümni sõnad „Dievs, svētī Latviju“” („Jumal, õnnista Lätit“).
• Monumendi kõrgus on 9 meetrit.

Enne monumendi avamist 1933. aastal istutasid Rauna elanikud monumendi ümbruse korrastustööde käigus tammede allee – Kangelaste allee. Iga istutatud tamm on mälestuseks mõnele Rauna koguduse liikmele, kes hukkus vabadusvõitlustes. Iga puu alla on maa sisse maetud pudel, mis sisaldab langenud sõduri nime ja lühikest biograafilist infot. Hiljem, 1937. aastal, graveeriti võitlejate nimed valgest marmorist tahvlile, mis paigutati kirikusse.

---

Rohkem teavet objekti kohta leiad Rauna turismi audiogiidi veebilehelt: pils.rauna.lv

Ajaloolised fotod pärinevad Rauna kultuuriloolise pärandi keskuse arhiivist.