Aumeisteri mõisakompleks
Mõisa ajalooline keskus asub maastikuliselt erakordses kohas – kõrgel ja mitme kilomeetri pikkusel Gulbene–Aumeisteri vallseljakul. Siin on igal sammul tunda vanaaja maagilist hõngu, mis paneb iga külastaja kujutlema, kuidas siin kunagi elati ning kui võimas see mõisakompleks omal ajal oli.
- Mõisa ajalooline keskus asub maastikuliselt erakordses kohas – kõrgel ja mitme kilomeetri pikkusel Gulbene–Aumeisteri vallseljakul.
- Aumeisteri mõisakompleks ehitati 1533. aastal ning see kuulus parun Adolph Heinrich von Wulfile, kelle maad ulatusid Põhja-Vidzemest kuni Tartuni Eestis.
- Aumeisteri mõis on Läti Vabariigi riikliku tähtsusega kultuuri- ja arhitektuurimälestis. Hetkel on mälestis kriitilises seisukorras ning ka seda ümbritsev ala ei ole hooldatud.
- Kolme hoonet ümbritseb 7,4 ha suurune rahvuspark Zaļais dīķis, kus on palju haruldasi taimeliike ja põlispuid.
- Mõisapark, mis kunagi täiendas esteetiliselt mõisahoonete ümbrust, on tänapäeval unarusse jäetud. On säilinud ajalooline pargi planeering aastast 1880, mil rajati terrassid. Erinevatest terrassitasanditest avanes avar vaade ümbrusele ja Rohelisele tiigile (Zaļais dīķis).
- Pargi vanim osa, mis asub peahoone ja Suure ehk Rohelise tiigi vahel, eksisteerib alates 1720. aastatest. Vanade Aumeisteri elanike suulise pärimuse järgi „ujusid luiged otse lossi ees”. Klassitsismi traditsioonide kohaselt istutati siia erinevaid värvikirevaid puid ja põõsaid, mille vahel looklesid jalutusrajad.
- Mõisakompleksi kõige uhkem hoone on valitsejamaja, mida kutsutakse ka punaseks majaks, kuna see on ehitatud kohalikust punasest tellisest. Sarikal nähtav aastaarv 1896 viitab hoone vanusele. See on ehitatud neorenessanss-stiilis. Praegu asub selles hoones külalistemaja Aumeisteri. See hoone on tänapäeval ainus hästi säilinud ja asustatud hoone kogu mõisakompleksis.
- Mõisapargis on kaks mälestussammast – üks parun Adolph Heinrich von Wulfile (1765–1843) ja teine tema abikaasale Christine Katharina von Wulfile (1776–1845).
- Mõni kilomeeter Aumeisteri mõisast paiknevad Aumeisteri kiriku varemed ning veidi edasi parunite kabeli ja nende matmispaiga jäänused.





