„Kui paljud Saksa vaimulikud pidasid lätlasi lihtsaks talurahvaks, kes peab ainult tööd tegema, siis Lange võitles lätlaste hariduse eest ja rajas koole.”

Jakob Lange oli oma aja baltisaksa kirikuõpetaja, tõlkija ja publitsist ning esimese saksa-läti ja läti-saksa sõnaraamatu koostaja.

• Jakob Lange saabus Lätti 1736. aastal, ning juba kuue nädala pärast koostas ta oma esimese jutluse läti keeles.
• Aasta hiljem asus ta toimetama Glücki lätikeelset Piibli tõlget, osaledes Piibli teise väljaande ettevalmistamiskomisjonis, mida juhtis B. Fischer.
• 1753. 1753. aastal lõpetas Lange teose „Vidzemmes Ļaužu veccas un jaunas buhschanas Stahstus” („Vidzeme rahva vana ja uus lugemise õpetus”), kus ta kirjeldab keelt, murrakuid ja mainib tarbetuid saksa laensõnu (töö on säilinud ainult käsikirjas).
• Lange saksa-läti ja läti-saksa sõnaraamatu käsikiri valmis 1757. aastal, kuid kulus veel kakskümmend aastat, enne kui see – hoolimata mitmest õnnetusest, sh trükikoja põlengust – lõpuks lugejateni jõudis.
• Lange sõnaraamat on üks vanimaid ja olulisemaid Läti mütoloogia allikaid, kuna läti keele kirjeldusest on kogemata saanud mütoloogia käsiraamat.
• Jakob Lange tõlkis läti keelde esimese regulaarse meditsiiniteemalise perioodikaväljaande Latviešu Ārste (vanas kirjaviisis Latweeschu Ahrste) ehk „Lühike õpetus vaevustest ja selle maa taimedest, millega saab ravida inimesi ja loomi”. Väljaanne ilmus iga paari nädala tagant aastail 1768–1769, kokku 25 korda.
• Lange püüdis kirjutada keeles, mida rahvas rääkis, mistõttu peetakse väljaannet „Latviešu Ārste“ üheks omanäolisemaks vanaläti kirjakeele mälestiseks, mis sisaldab väga rikkalikku sõnavara.
• 1991. 1991. aastal anti Riias välja raamat „Latviešu Ārste“, kuhu olid koondatud kõikide ajakirjanumbrite artiklid ning lisatud ulatuslikud kommentaarid, selgitused ja seletav sõnastik.
• Jakob Langele kuulus märkimisväärne raamatukogu – 980 teost. Selle kogu päris ta oma eelkäijalt, kindralsuperintendent J. A. Zimmermannilt. Hiljem läks see K. G. Sontagi omandusse.

Jakob Lange elukäik

• Jakob Lange sündis 1711. aastal Königsbergis (tänapäeva Kaliningradis), raamatukaupmehe perekonnas.
• 1717–1726 õppis ta Königsbergi Fridericianumi lütseumis.
• 1727–1731 õppis teoloogiat Königsbergi ülikoolis.
• 1731. 1731. aastal töötas Königsbergi Fridericianumi lütseumis õpetajana ning osales Königsbergi Leedu seminaris, eesmärgiga õppida leedu keelt. Samal aastal kolis Danzigisse ( Gdańsk, Poolas) ja hiljem Berliini (Saksamaal).
• 1732. 1732. aastal saadeti ta Preisimaa komissari ülesandel Poola ja Leetu.
• 1732–1736 töötas ta õpetaja ja abiõpetajana Peterburis.
• 1736.- 1745. 1736–1745 oli ta Ēvele (Lätis) koguduse õpetaja.
• 1738. 1738. aastal osales ta lätikeelse Piibli teise väljaande teksti redigeerimisel.
• 1745.- 1771. 1745–1771 oli Jakob Lange Smiltene koguduse kirikuõpetaja
• 1753. 1753. aastal koostas ta arvatavasti koos F. B. Blaufussiga raamatu „Lood Vidzeme rahva vanast ja uuest elust, kirjutatud 1753. aastal”.
• 1768–1769 tõlkis ta P. Wilde meditsiiniteemalise väljaande Latviešu Ārste (nr 1–25).
• 1771.- 1777. 1771–1777 oli ta Vidzeme kindralsuperintendent.
• 1772. 1772. aastal ilmus „Pilnīga latviska vārdnīca“ („Täielik läti keele sõnaraamat”). Selle sõnaraamatu esimene osa kuulub 1777. aastal ilmunud J. Lange sõnastikku.
• 1777. Jakob Lange suri 1777. aastal Riias, kuid on maetud Smiltenesse, Cērtene kalmistule.