Jāņukalns on üks Smiltene kaunimaid mägesid ning on kujutatud ka linna vapil. Tänapäeval kutsutakse seda Jāņukalnsiks, kuid varem nimetati kohta Jāņa pargiks.

• 1910. aastal andis toonane Smiltene mõisa omanik vürst Paul Lieven selle maatüki Smiltene vabatahtlike tuletõrjujate ühingule tähtajatuks kasutamiseks. Looduslikul mäenõlval rajati vabaõhulava, kuhu kogunevad Smiltene elanikud ja linna külalised erinevatel tähtpäevadel. Ümbritsevat ala ehtis ilus puidust aed, mille kõrval seisis kaks puitputkat, mis olid piletikassad, ning sisepääsuvärav, mis oli alati kaunistatud noorte kaskedega.
• Lieven seadis tingimuseks, et tuletõrjujad peavad hiljemalt 1914. aastaks ehitama hoone, mis teeniks kogu linna kogukonda. Sinna pidi tulema park koos mänguväljakute, velotreki ja muusikapaviljonidega, et anda õpilastele ja noortele võimalus veeta vaba aega värskes õhus aktiivselt, hoida neid eemal kange alkoholi tarvitamisest, äratada huvi spordi vastu ning arendada kehalist jõudu ja osavust. Kahjuks ei õnnestunud seda visiooni ellu viia.
• Parki ei tohtinud kasutada poliitilisteks koosolekuteks ega rahvakogunemisteks ning territooriumil oli keelatud kange alkoholi tarvitamine ja täiskasvanud puude raiumine.
• 20. sajandi esimesel poolel oli mäe otsas, laululava taga, hoone, kus paiknesid suur suvesaal, puhvet ja muud ruumid. 1999. aasta talvel hävis hoone tulekahjus ning seda pole enam taastatud.
• 2025. 2025. aastal sai Jāņukalnsi laululava uue elu kohalike elanike ühise pingutuse, vabatahtliku töö ja annetuste tulemusena.

Suvehooajal toimuvad laululaval vabaõhuetendused, kontserdid ja peod. Smiltenes on kujunenud traditsiooniks, et nii linna sünnipäeva kui laululava hooaja avamist tähistatakse piduliku rongkäiguga, mis algab linna keskusest ja lõpeb laululaval. Rahvas ühineb rongkäiguga ning linnas valitseb peomeeleolu. Laululava juures toimuvad ka laadad ja sportlikud tegevused.

2025. 2025. aastal sai Jāņukalnsi laululava uue elu kohalike elanike ühise pingutuse, vabatahtliku töö ja annetuste tulemusena.