Apes, Vaidava jõe kallastel, asuvad vana ja uus Raganu kalju.

• Raganu kaljud on kaitstav geoloogiline ja geomorfoloogiline loodusmälestis.
• Loodusmälestise moodustavad Devoni ajastu liivakivipaljandid: kaks suurt järsakut, viis eraldiseisvat allikat, mitu allikarikast kohta ja neli nišši.
• Paljandid paiknevad Vaidava jõe vasakkaldal 440 m pikkusel lõigul, sealhulgas vana Raganu kalju loodusmälestise idapoolses osas (70 m) ja uue Raganu kalju läänepoolses osas (84 m).
• Kaljude kõrgus ulatub 8–10 meetrini.
• 1924. 1924. aastal lisas Edīte Kurce Raganu kaljud koos kahe nendest voolava allikaga Läti kultuskohtade nimekirja. Selle arvamusega ühines hiljem 1977. aastal ka Juris Tālivalds Urtāns.
• Raganu kaljud on populaarne turismiobjekt, allikaid aga kasutatakse joogivee võtmiseks.
• Raganu kaljude juures on piknikulauad, pingid ning lõkkeplats. Veidi kaugemal, Vaidava jõekäärus, asub varjualune laudade, pinkide ja lõkkeplatsiga.
• Raganu kaljude juurest algab Vaidava loodusrada, mis umbes 2 km ulatuses kulgeb mööda Vaidava jõe kallast.

Muistend

Muistsel ajal elas Ragankalnsil ja selle ümbruses palju nõidasid. Jõe poolel asuva kõrge kalju koopas olnud nende elupaik. Keegi ei tohtinud sinna lähedale minna, sest neid, kes sinna sattusid, nõiad kägistasid, piinasid ja eksitasid. Isegi üksikuid möödujaid, rändureid ja ratsanikke ei jäetud rahule. Ümbruskonna elanikud, kes seda enam taluda ei suutnud, palusid paljusid kohalikke kirikuõpetajaid, et nad tuleksid ja ajaksid nõiad sealt minema ning vabastaksid piirkonna nende võimust. Paljud õpetajad tulidki ja püüdsid nõidu minema ajada, kuid kellelgi see ei õnnestunud. Selle asemel tunnistasid nõiad oma patte ja kutsusid kirikuõpetajad ette, öeldes: „Kuidas suudaks teine patune inimene meid minema ajada?“

Kord juhtus aga nii, et kohale tuli kirikuõpetaja, kes kogu oma elu jooksul oli pattu teinud vaid korra – näljasena oli ta ühel laadal luba küsimata kringli võtnud. Selle patu eest oli ta saanud nõidade karistuse osaliseks, kuid kuna Jumal oli talle selle juba ammu andestanud, hüüdis õpetaja Jumala nime ja pühitses paiga, kus nõiad olid kaua elanud. Nii sundis ta nõiad Ragankalnsilt lahkuma. Nõiad jooksnud kõik alla mööda Vaidavat laiali, hüüdes nagu varesed ja jättes oma vana elupaiga maha. See varisenud peagi kokku ning nõiad jäänud Vaidava äärde kummitama.