Tänapäeval on Baznīckalns Gaujienas populaarne vaatluspunkt igal aastaajal, eeskätt sügisel, sest siit avaneb kaunis vaade Gauja orule, sillale, jõe kallastel asuvatele karjamaadele ja avaratele niitudele. Sajandite jooksul on Baznīckalnsis olnud viis kirikut. Kõik kirikud on sõdades hävinud ning igaüks on hiljem uuesti üles ehitatud.

 

Gaujienas Baznīckalnsis asunud kirikute ajaloost

• Gaujiena luteri kirikut on ajalooallikates mainitud juba 17. saj alguses. 1613. aastal on mainitud puukirikut ning veidi hiljem, 1631. aastal, ka kirikumõisa.
• 1627. 1627. aastal hävitati esimene puukirik.
• 1699. 1699. aastal ehitati teine puukirik, kuid 1702. aastal põletas Vene sõjavägi selle maha.
• 1727. aastal pühitseti sisse kolmas puukirik, mis püsis kuni 1781. aastani, mil ehitati neljas puukirik.
• 1892. 1892. aastal lõpetati neogooti stiilis kivikiriku ehitus ja pühitseti see sisse. Selle arhitekt oli Jānis Brauns. Kümmet kiriku akent kaunistasid vitraažid ning kaheosaline altarimaal koosnes Raffaeli ja Leonardo da Vinci maalide koopiatest. Kirikus kõlas Frankfurdis ehitatud 14 registriga orel. 1944. 1944. aastal lasi Saksa armee kiriku õhku. See kivikirik oli välimuselt sarnane Velēna kirikuga, mis on säilinud tänapäevani.
• Kunagi oli plaan ehitada uus kirik, kuid ehitus jäi pooleli. Nüüd asuvad Baznīckalnsil lõpetamata kiriku vundamendid, mis meenutavad kõigile Gaujiena kirikute karmi saatust.