Järve kohta:

• Blome veskijärv asub Blome küla keskuses kultuurimaja ja korterelamute lähedal.
• Järv on 18. saj lõpus Nigrase (varasem nimi Labzna, Blomupe) jõele kunstlikult loodud paisjärv, mis tagas vesiveski töö.
• Veskijärve pindala on 3,36 ha, kaldajoone pikkus 1,41 km. Järves asub neli saart ning valgala pindala on 152 ha. Blome veskijärve keskmine sügavus on 1,6 m, maksimaalne sügavus ei ületa 2,5 m. Veetase muutub sõltuvalt lüüsiregulaatori tööst.
• Veehoidla põhi on valdavalt liivane ja mudane. Vee läbipaistvus on 1,0 m.
• Veskijärve taimestikku iseloomustavad Läti eutroofsetele järvedele iseloomulikud liigid: kalmus, osi, hundinui, vesikupp, vesiroos, penikeel, kõõlusleht, vesikatk, jõgitakjas, särjesilm, vesikuusk ja kardhein. Blome veskijärve kalavaru moodustavad latikad, nurud, särjed, ahvenad, roosärjed ja linaskid. Vastavalt järve majandamiskavale on järve kalavarusid mitmel korral täiendatud.
• Blome vesiveski jahvatas jahu veel 20. sajandi seitsekümnendatel aastatel. 19. sajandi lõpus üüris Blome vesiveski J. Krebss. Mölder elas Mūrnieku talus, mille lähedal asus ka veski. Blome vallas asus lisaks Muinieši vesiveski, mis põles maha 1980ndatel ning Strante tuuleveski, mis on tänaseks taastatud.

Veskijärve kaguosa on heakorrastatud ning seal asub spordiväljak ja puhketaristu. Saar ja Ezerkalnsi-poolne kallas on ühendatud jalakäijate sillaga. Blome vesijärve ümbruse reljeef ei ole väga järsk. Veekogu kallastel on rajatud mitu kalastuskohta ning laudtee ja ujumiskoht.

 

Video on loodud Euroopa Liidu rahastusel projekti „Green Palette“ raames. Sisu eest vastutab täielikult Smiltene piirkonna omavalitsus ja see ei pruugi kajastada Euroopa Liidu seisukohta.