Muuseumi rajamine on seotud Drusti kooli kirjandusõpetaja ja ajaloolase Jānis Arājsi tööga 20. sajandi 1970.–1980. aastatel, mil ta uuris Drusti kooli ajalugu. Drusti muuseumi koduks on Drusti rahvamaja aadressil Drusti, Palsas iela 11 – hoone, millel on sajandipikkune ajalugu.

Muuseumi kolmes püsiekspositsioonis saavad külastajad:

• tutvuda Drusti valla ajaloolise pärandiga – erinevate vanade tööriistade ja majapidamisesemetega;
• tutvuda tuntud Drusti elanike elulugudega;
• uurida Drusti kooli ja Drusti mõisa ajalugu;
• tutvuda tuntud baltisaksa Hagemeisteri suguvõsa lugudega ja saatustega 18. ja 19. sajandi sündmuste keerises.

Muuseumis saab broneerida kahte erinevat ekskursiooni: üks tutvustab ekspositsioonide lugusid, teine viib avastama Drusti ümbrust.

Muuseumi hinnakiri on leitav siit.

---

Drusti ja selle ümbrus

Drusti ümbruse maaliline maastik on inimesi paelunud juba sajandeid. Esimesed teated asustuse kohta viitavad, et Drusti piirkond oli asustatud juba 2. aastatuhandel eKr. Dūķi ja Auļukalnsi järvest on leitud tõendeid järvelinnuste ehk järveasulate olemasolu kohta ning kalmetest pärit muistised kinnitavad, et 3.–4. sajandil elas siin läänemeresoome hõime ja 8.–11. sajandil latgali hõime.

Drusti nime on kirjalikes allikates esmakordselt mainitud 1262. aastal, kui praegune Drusti valla ja Dzērbene valla territoorium kuulus Riia peapiiskopkonna Rauna kihelkonda.

Drusti hilisemat ajalugu on kujundanud erinevad poliitilised võimud ning Drusti ümbruskonna mõisad kui majandusüksused: Vecdrusti ja Jaundrusti mõis, Auļukalnsi mõis, Gatarta mõis ja Briņģi mõis.

Drusti koges majanduslikku ja vaimset tõusu 19. ja 20. sajandi vahetusel ning Läti iseseisvuse perioodil 1920.–1930. aastatel. Teine maailmasõda ja sellega kaasnenud võitjate ideoloogia muutsid Drusti piirkonna ja inimeste saatust järgnevaks viiekümneks aastaks. 1980. aastate lõpu ärkamisajal olid Drusti elanikud ühed aktiivsemad võitlejad Läti iseseisvuse taastamise eest. Taasiseseisvunud Läti riigi aastad on kaasa toonud maalilise ümbruskonna eriliste paikade esiletõusu ning kooli- ja kultuurielu elavnemise nii vallas kui ka selle lähiümbruses.

Drusti rahvamaja

Drusti rahvamaja
Drusti rahvamaja lugu algas sada aastat tagasi, kui eelmise sajandi kahekümnendatel aastatel oli Drusti kogukond aktiivne, kultuuri ja haridust armastav. Siin tegutses Drusti Selts (Viesīgā biedrība), mis 1924. aastal ostis Riigi maafondilt vana mõisakõrtsi ja ehitas selle ümber seltsimajaks. See sai võimalikuks tänu korraldatud kultuuriõhtutelt saadud tulule. Juba 1925. aastal sai Drustu kogukond endale maja, kus oli suur lava ja saal 500 pealtvaatajale. Järgneva saja aasta jooksul on siin tantsitud, lauldud, mängitud muusikat ja teatrit, peetud pidusid ning tähistatud olulisi valla sündmusi.

Tänapäeval on Drusti rahvamaja koduks mitte ainult üritustele, vaid ka Drusti vallavalitsusele, muuseumile ja raamatukogule.