Mežtaka lõigud Smiltene piirkonnas

Läbi Smiltene piirkonna kulgeb neli Mežtaka lõiku – 12., 13., 14. ja 15., mis kokku moodustavad mitukümmend kaunist kilomeetrit.

 

  1. 12. lõik Zaķi–Gaujiena. Zvārtava lossist mööda Gaujienasse.

Pärast Zaķit, 1,5 km jalutuskäigu järel, keerab Mežtaka Sēļi–Vireši teelt (P23) ära ning lookleb edasi mööda väikest metsateed kuni Zvārtavani, kus pika puuallee lõpus paistab Zvārtava loss. Pärast Zvārtavat pöördub Mežtaka tagasi teele P23 ning 2 km pärast tõuseb Gauja oru järsule kaldale, kus asub Gaujiena keskus. Lõik kulgeb osaliselt Ziemeļgauja maastikukaitsealal.

Marsruudi kaart ja lisateave: 12. lõik Zaķi–Gaujiena.

 

  1. 13. lõik Gaujiena–Trapene. Mööda Läti pikimat lehisalleed Trapene poole.

Gaujienast kuni Līzespastsini kulgeb Mežtaka mööda väga kõrvalisi metsi, mida ümbritsevad suured soomassiivid. Välja arvatud Mežciems, ei ole siin asustatud kohti ega talusid. Seevastu Līzespastsist Trapeni poole 5 km pikkuses lõigus lookleb Mežtaka juba läbi avatud maastike ja üksikute taludega põllumajandusmaastike, näidates Alūksne kõrgustiku lääneosa künklikke nõlvasid. Umbes poolel sellest 5 km pikkusest lõigust kõrgub kummalgi pool teed muljetavaldav Trapene lehisallee.

Marsruudi kaart ja lisateave: 13. lõik Gaujiena–Trapene.

 

  1. 14. lõik Trapene–Ape. Ape poole, kus Vaidava jõe kallastel olevat elanud nõiad.

Mežtaka esimesed 6 km kulgevad mööda tee P44 äärt, kuni keeravad põhja poole Ādama–Ape teele. 4 km enne Riia–Pihkva maanteed (A2) kulgeb Mežtaka läbi suure ja kauni metsamassiivi, mis sügisel pakub rikkalikku marja- ja seenesaaki. Pärast Riia–Pihkva maantee ületamist lookleb Mežtaka läbi põllumajandusmaade, kuni jõuab ühe Läti väikseima linna Ape keskuseni, ületades enne seda endise Ape–Valka kitsarööpmelise raudtee asukoha.

Marsruudi kaart ja lisateave: 14. lõik Trapene–Ape.

 

  1. lõik Ape–Paganamā–Korneti–Läti-Eesti piir. Läbi Kornet–Peļļi vao ning Paganamaa.

Apest lahkudes kulgeb Mežtaka esimestel kilomeetritel läbi künklike põllumaamaastike, seejärel suundub taas suurde metsamassiivi, mida katkestavad vaid arvukate järvekeste ja järvede sinised peeglid. Pärast Peļļi kattub Mežtaka Peļļi rajaga, ületab Läti-Eesti piiri ning lookleb 2 km ulatuses Smilšājsi, Sūneklise ja Ilgājsi järvede kallastel Eesti poolel, mille nimi on Paganamaa. Siin laskub rada niinimetatud Korneti–Peļļi subglatsiaalsesse orgu, mis on üks muljetavaldavamaid Läti uhtorge. Ilgājsi järve juures keerab Mežtaka taas Lätti ning kulgeb väga künklikul maastikul Drusku linnamäeni, kuhu pääseb mööda järsku rada üles ronides. Kornetis laskub Mežtaka taas allapoole. Korneti keskusest kuni Läti-Eesti piirini on veidi alla 3 km. Teel liikudes avanevad kaunid vaated Lielais ja Mazais Baltiņši kallastele. Lõik asub maastikukaitsealal Veclaicene.

Marsruudi kaart ja lisateave: 15. lõik Ape–Paganamā–Korneti–Läti-Eesti piir.

 

Kasulikku lisateavet Mežtaka ja üksikute lõikude kohta leiad Mežtaka ametlikult kodulehelt.