Palsa jõe kohta:

• Pikkus: 76 km (Läti Riigimetsa GEO maaparanduse katastri andmetel)
• Alguspunkt: Slapjuma mägi Dzērbene vallas
• Lõpp: Ajalooliselt voolas Palsa jõgi Palsmane all läbi Grundzāle Gauja jõkke, kuid hiljem on jõesäng läbi kaevatud ning kogu Palsa vesi juhitakse nüüd läbi Jaunpalsa ehk Lūkupe kanali kaudu Vizla jõkke. Praegu nimetatakse vana Palsa jõe sängi Vecpalsaks.
• Jõe kogulangus: 121 m
• Jõe langus paadisõidumarsruutidel:
  • Krustakmens–Ūdrupe: 20 m
  • Variņi–Palsmane: 28 m
• Suurim jõeharu: Kļavaisa
• Palsa jõgi voolab peaaegu kogu pikkuses läbi Smiltene piirkonna ning 23 km ulatuses on see piiriks kahe piirkonna vahel. Jõe vasakul kaldal on Smiltene piirkond ja paremal Gulbene piirkond.
• Palsa jõel paadisõiduks sobivad kaks lõiku – Krustakmensist Ūdrupe’ni ja Variņist Palsmaneni.

 

Krustakmens – Ūdrupe, 12km.

Sõites mööda maanteed P27, on Ūdrupe lähedal näha teeviita Krustakmensi suunas. Sõites 4,5 km Krustakmensi poole, jõuad ristmikuni ja Palsa jõe sillani. See on kõige mugavam koht paadisõidu alustamiseks. Umbes 8 km ulatuses kulgeb marsruut läbi maaliliste paikade – jõepõhjas on kohati suured rahnud, mujal aga kuldne liiv. Kivisemates lõikudes moodustuvad kõrgema veetaseme korral kärestikulised lõigud, mis teevad selle marsruudi eriti huvitavaks. Jões võib vahel olla sisse kukkunud puid ja kopratamme, kuid need on võrdlemisi kergesti ületatavad. Pärast ligikaudu 8 km läbimist leidub jões mitmeid kõrgeid puuhunnikuid, millest saab jalgsi mööda minna või üle ronida. Seejärel muutub jõgi rahulikumaks, äärtes on heinamaad ja kallastel kasvab paks rohi. Siin muutub ka jõgi sügavamaks ning sõit on rahulikum ning kulgeb kuni sillani maanteel P27, mis on selle marsruudi lõpp-punkt.

 

Variņi – Palsmane, 18,5km.

Sarnaselt lõigule Krustakmens–Ūdrupe on ka sellel marsruudil jõepõhjas vaheldumisi rahnud ja kuldne liiv. Kohati teeb jõgi järsu käänaku, seejärel voolab taas rahulikult ja annab võimaluse loodust nautida, kuid aeg-ajalt nõuab kiire vool tähelepanu ning oskust kive vältida.

Marsruut algab Variņi veehoidlast. Veehoidla lõpus paiknevad tamm ja lüüsid, millest tuleb mööduda jalgsi mööda kallast. Edasi liikudes võib jõel kohati olla sissekukkunud puid ja mõni kopratamm, kuid neid on vähe ning sõit kulgeb sujuvalt. Tänu Palsmane vesiveskile ja paisule on viimased kilomeetrid enne Palsmanet eriti rahulikud. Veski juures saab sõidu lõpetada, kuna sinna saab mugavalt autoga ligi.

 

Palsa jõgi sobib paadisõiduks keskmise või kõrge suurvee ajal, kuid kuivadel perioodidel on vett liiga vähe. Keskmise veetaseme korral on sõit rahulikum, kuid tuleb arvestada rohkemate takistustega ja võimalusega kivide otsa sattuda. Kõrge suurvee ajal tekivad Palsa jõel kärestikud, mis meeldivad ka kõige kogenumatele sõitjatele.

Palsa on tüüpiline väike Läti jõgi, mis pakub oma takistuste ja väljakutsetega tõelist väikeste jõgede võlu.

 

Teadmiseks:

• Enne Krustakmensi on Palsa jõgi kitsas ja takistusterohke, mistõttu sõitmine paadiga ja juurdepääs jõele on keeruline.
• Lõigus Ūdrupe–Variņi on jõe vool rahulikum, kuid kallastel kasvab palju põõsaid, mis kaarduvad jõe kohale. Selles lõigus on palju kopratammesid, suured puuhunnikud ja puud, mis raskendavad sõitmist.
• Pärast Palsmane vesiveskit on jõesäng umbes kilomeetri pikkuses märksa kuivem, kuna suurem osa veest juhitakse jõujaama ja kanalisse. Soovi korral võib selle lõigu vahele jätta, liikuda veidi eemale jõe kaldast ning istuda paati kanalis või kõndida veel veidi edasi jõeni. Sõit läbi Palsmaneti on kaunis ja kiirem, kuid varsti pärast Palsmanetit muutub jõgi taas rahulikumaks ning esineb rohkem risuhunnikuid ja muid takistusi, mis jätkub kuni Palsa jõe lõpuni, s.o ühinemiskohani Kļavaisa jõega.