Palsmane mõis on ehitatud aastatel 1870–1880. Riigikorralduse muutudes muutus ka Palsmane mõisa saatus. 1918. 1918. aastal kuulutati välja iseseisev Läti riik ja viidi läbi agraarreform, mille käigus kaotati Saksa mõisnike omand. Küla keskus jaotati majapidamisteks ja kruntideks ning mõisa loss läks Palsmane kihelkonna omandusse. Seetõttu kasutati mõisa peahoonet erinevatel eesmärkidel: poiste internaatkoolina, Teise maailmasõja ajal Saksa sõdurite haiglana ning seal tegutses ka Palsmane keskkool. Hilisematel aastatel ehitati ruumid ümber korteriteks Palsmane põhikooli õpetajatele, kuni 1959. aastal avati mõisas internaatkool, mis tegutseb tänapäevani.

• Hoone on ehitatud eklektilises neorenessanss-stiilis, mis oli iseloomulik 19. sajandi teise poole mõisahoonete arhitektuurile; sellel on lihtne ja tagasihoidlik fassaadikaunistus ning keskosas paiknev väike torn.
• Hoone arhitekt ei ole teada, kuid arvatavasti on tegemist arhitekt Rudolf Heinrich Zirkwitzi tööga.
• Kuni 1920. aastani elas Palsmane mõisas Pauline von Behr, sündinud Cullen.
• Mõisapargis kasvab mitu põlispuud, sinna on paigaldatud pingid puhkamiseks ning seal asub ka discgolfiväljak aktiivse puhkeaja harrastajatele.