Rauna Staburags asub Rauna jõe orus, üsna lähedal Rauna külale. See on ainulaadne magevee lubjakivi moodustis Lätis. Alates 1966. aastast, mil hüdroelektrijaama rajamise tõttu Daugava Staburags vee alla jäi, on see ainus sellist tüüpi loodusmälestis Lätis.

• Rauna Staburags tekkis 8–10 tuhande aasta eest, kui toimus allikalubja settimine ja tahkumine pinnase ülemises kihis.
• Allikas, mis voolab üle Staburagsi, jätkab selle kasvatamist ka tänapäeval ning aastas suureneb see umbes 0,4–0,8 mm võrra.
• Praegu on Rauna Staburags umbes 3,5 m kõrge ja 17 m lai, astmelise järsaku kogupikkus on 35 m.
• Selle pinnal kasvab üle saja kaitstava vetika- ja samblaliigi.
• Rauna Staburags on kantud Euroopa tähtsusega looduskaitsealade nimistusse.
• Autoparkla asub 300 m kaugusel trepist, mis viib Rauna Staburagsi juurde. Trepini viib kruusarada, mis märja ilmaga võib olla porine.

Loodusmälestis pakub ebatavalist vaatepilti, kui vesi imbub läbi sambla ja voolab üle Rauna jõe. Paik on väga maaliline ka talvel, kui vesi järk-järgult külmub ja Staburags kattub jääga. 2024. 2024. aasta kevadel renoveeriti trepp mugavamaks ligipääsuks Rauna Staburagsi juurde.

Staburagsi (lubitufist järsak) peale ronimine ON KEELATUD, et mitte hävitada lubituffi ning sellel kasvavat floorat ja faunat!

Muistend

Ühe muistendi järgi olnud Rauna kunagi üsna suur linn, mis ulatus ühelt poolt Marijkalnani ja teiselt poolt Cimza jõeni. Kord otsustas vana ja rikas kurat rajada oma varandusele turvalise peidupaiga ning kaevas valgesse kaljusse suure ja sügava koopa – Velnala koopa. Välja kaevatud pinnase kandis ta üle jõe ja kuhjas sellest mäe, millest kujunes Tanīsa mägi. Rauna lähedal, Drusti kandis, asub Piltiņkalns, mis võis kunagi olla esivanemate linnamägi. Rauna Staburagsiga seotud muistend jutustab nutvast hiiglasest, kes istus sellel paigal ja uinus. Magades voolasid tema pisarad lakkamatult edasi – seetõttu meenutab Rauna Staburags nutvat hiiglast, kes siin paigas magab.