Vesiveski on Raunas olnud juba alates 16. sajandist ning seda võib näha tolle aja Rauna kaartidel. 19. sajandi keskpaigast kuni 20. sajandi alguseni kuulus veski Rauna mõisa omanikele von Wulffide suguvõsale. Algselt oli veski tamm puidust, kuid 19. sajandi lõpus rajati veski juurde jõe tamm kolme astmega. Selle sündmuse auks on sepistatud tahvel, mis on tänapäeval paigaldatud betooni Rauna veski tammi ääres. Tahvlil on kirjas Rauna mõisa omaniku, mõisa rentniku ja möldri nimed ning kolme-astmelise tammi rajamise aasta: „Emil Wulf/G.Loewen/J.Seewald/1887“.

Kuni 20. sajandi alguseni töötas vesiveski vähemalt kahe vesirattaga, mis hiljem asendati aurumehhanismiga. Sel ajal oli veskis kaks jahuveskit, villa kraasimise ja ketramise seadmed ning seal oli võimalik tegeleda ka kalevi värvimise, viltimise ja käärimisega. Veskisse oli rajatud ka väike saeveski. Esimese maailmasõja ajal ja kuni 1921. aastani üüris vesiveskit eraettevõtja Konrads. Tema ajal jäeti veski majanduslikult hooletusse ja see lõpetas tegevuse.

Agraarreformi tulemusena omandas Rauna vesiveski 1921. aasta novembris Rauna Põllumajandusühistu, kes alustas veski ümberehitamist ja sai üheks valla suurimaks tööstusettevõtteks. 20. 1920.–1930. aastatel töötasid veskis kaks peenjahu, üks tangu ja üks püülijahu jahvataja, samuti villa kraasimise ja ketramise masinad.

1941. – 1942. 1941.–1942. aastatel paigaldati veskisse gaasimootor, asendades vananenud aurumasinad. Nõukogude ajal haldas veskit kolhoos „Sarkanais Oktobris“. Sel ajal töötas veskis elektrimootori abil vaid üks jahuveski, kruubi- ja tanguveski loomasööda valmistamiseks ning samuti oli võimalik pressida õunamahla. 1968. 1968. aastal remonditi veski lüüs, mis sai hiljem, 1984. aasta kevadel, tugevas üleujutuses kahjustada. Veskitiigi territoorium korrastati ning see sai populaarseks puhkealaks nii Rauna elanike kui ka külaliste seas.

Tänapäeval on vesiveski riikliku tähtsusega arhitektuurimälestis nimega „Raunas ūdensdzirnavas“, mis kuulub eraettevõtjale.

Rohkem teavet objekti kohta leiad Rauna turismi audiogiidi veebilehelt: pils.rauna.lv

Ajaloolised fotod pärinevad Rauna kultuuriloolise pärandi keskuse arhiivist.