Žākļi hiidrahn asub Vizla loodusrajal, umbes 100 meetri kaugusel Vizla ja Gauja jõe ühinemiskohast.

• Žākļi hiidrahnul on mitu nime; seda tuntakse ka Vizla suure rahnuna ja Vizla Kuradikivina.
• Oma suuruse tõttu peetakse seda rahnu Kirde-Vidzeme suurimaks. Selle kõrgus on 3,4 meetrit, pikkus 6 meetrit ja laius kuni 3,7 meetrit; ruumala on ligikaudu 35 kuupmeetrit. Jõe-poolselt küljelt on sellest eraldunud umbes 6-kuupmeetrine tükk.
• Vizla rahn koosneb hallist peeneteralisest gneissist.
• Rahn toetub teistele rahnudele ja dolomiidile, mistõttu on selle ebakorrapärane ja nurgeline kuju hästi nähtav – eriti madala veetaseme korral.

Žākļi hiidrahnuni pääseb mööda Vizla loodusrada.

Žākļi suure kivi kohta räägitakse mitmesuguseid legende. Sageli seostatakse seda kuradi tegude, ohvriandide toomise ja kõuega.

Legendi kohaselt otsustas Kurat ammu aega tagasi Vīzla jõele tammi ehitada. Ta soovis vett paisutada, et ujutada üle lähedal asuvad kodud ja inimestele häda kaela tuua. Ta hakkas tammi rajamiseks tohutuid kive kohale vedama ja jõkke viskama, rügades terve öö ja tassides kivi kivi järel. Üks neist oli eriti suur – see, mida tänapäeval tuntakse Žākļi hiidkivina. Kui töö hakkas juba lõpule jõudma, hakkas ootamatult koitma. Lähedalasuvas talus kõlas kuke kiremine. Seda kuuldes Kurat ehmatas, sest ta saab tegutseda vaid pimeduses. Ta jättis töö pooleli ja viskas viimase kivi kõrvale, kus see püsib tänaseni. Nii jäi jõgi tõkestamata, hiidkivi aga seisab mälestusmärgina Kuradi nurjunud plaanist.

Teine legend jutustab, et inimesed olid unustanud Taevajumala ja tõid sellel kivil ohvreid hoopis Maajumalale. See vihastas Taevajumalat väga ja ta tahtis kivi täielikult hävitada. Ta saatis maale tormi, mis lõhestas kivi üheainsa välgunoolega pooleks.

Räägitakse, et Kurat, põgenedes Pērkonsi viha eest, otsis varju kivi sees. Sellest legendist sai kivi nimeks Žākļi Kuradikivi.