1895. aastal saabus Läti väikelinna Smiltenesse üks noormees. Peagi hakkasid inimesed tema kohta rääkima, et küllap ta on spioon, keda huvitavad alkohol ja hasartmängud.

Teised arvasid, et ta on põgenenud kurjategija. Või hoopis rikas prints? Loomulikult ei vastanud enamik kuulujutte tõele, välja arvatud see, et ta oligi tõepoolest prints – vana baltisaksa Lieveni aadliperekonna järeltulija.

Tema nimi oli Paul Lieven ning ta oli õppinud Peterburi Polütehnilises Instituudis inseneriks. Smiltenesse asus ta elama alaliselt ning kolis linna mõisa, mille oli kinkinud talle ema. Kuid ta ei tulnud siia selleks, et end varjata või lihtsalt puhata. Tal oli eesmärk.

Kõigepealt jagas ta oma mõisa maad väiksemateks osadeks ja andis need linnarahvale rendile. Seejärel ehitas ta haigla, vaeste varjupaiga, samuti saeveski ja raudtee. Kuid kõige olulisem – ta ehitas Baltimaade esimese hüdroelektrijaama, mis võimaldas muuta vee energia elektrienergiaks.

Tänu nendele investeeringutele arenes väike linnake väga kiiresti. Ehkki Smiltene elanikud hindasid kõrgelt linna majanduskasvu, haridusvõimalusi ja tervishoidu, tundus Paul Lievenile, et midagi on ikka veel puudu. Ühel päeval taipas ta, mis see on.

Smiltene elanikel jäi puudu puhke- ja meelelahutusvõimalustest! Nad soovisid koos puhata ja aega veeta ning prints Paul arvas, et hea õlu võiks olla see, mis tooks inimesi kokku ja pakuks rõõmu.

Paulile meeldis, kui tema teod rääkisid rohkem kui sõnad, seetõttu rajas ta linna õlletehase, mis peagi saavutas tuntuse kui peen õllepruulikoda. Lisaks elektrienergiale ja heaolule oli ta linnaelanikele kinkinud ka rõõmu. Õllepruulikojast oli saanud rõõmukoda.

Praegu asub samas kohas, kus rohkem kui sada aastat tagasi rajati õlletehas, meie hotell. Hotell asub kaunis vanas pargis Abula jõe ääres, kus töötame samasuguse hoole ja entusiasmiga nagu kunagi prints Paul Lieven. Ootame oma hotelli ja restorani lahkelt nii lähedalt kui kaugelt saabuvaid külalisi, turiste ja kohalikke elanikke, kes soovivad nautida erilist teenindust ajaloolise hõnguga paigas.

Traditsioon, mis kestab – rõõmukoda juba alates 1895. aastast.

Ürituste korraldamiseks on viis ruumi:

• • kelder kuni 40 inimesele;
  • seminariruum kuni 60 inimesele;
  • restoraniruum kuni 25 inimesele;
  • terrass kuni 25 inimesele;
  • väike saal kuni 15 inimesele.