Drusti luteri kirik on ampiirstiilis ehitatud kirik, mille eeskujuks oli volgasakslaste kolooniate kirikud. See on kivist pikihoone polügonaalse käärkambriga ja hoone keskel asetseva kaheksanurkse torniga, mida kroonib kuppel. Kiriku sissepääsu rõhutab kuue Toscana samba ja kolmnurkse frontooniga portikus. Kirikus asub Otto Donner von Richteri altarimaal „Kristuse taevasseminek“.

• Esimene puukirik ehitati Drustisse 1616. aastal ning see asus Kroguse järve kaldal, kuid Põhjasõja ajal põletati kirik maha.
• 1750. 1750. aastal ehitati uus puukirik.
• 1816. 1816. aastal alustas kogudus raha kogumist kivikiriku ehituseks, kuid ehitustööd algasid alles 1835. aastal. Uue kiriku ehitusel tegi puusepa- ja tisleritööd tõenäoliselt ehitusmeister Mārcis Sārums, lähtudes Drusti mõisa omaniku Heinrich Hagemeisteri joonisest.
• 1838. 1838. aasta 25. septembril pühitses kiriku sisse kindralsuperintendent R. von Klock.
• 1901. 1901. aastal paigaldati kirikusse 10 registriga orel, mille valmistas orelimeister Emil Martin.
• 1932. aastal püstitati kiriku kõrvale mälestusmärk Drusti koguduse liikmetele, kes hukkusid Läti Vabadussõjas ja Esimeses maailmasõjas.

Drusti külalistel on võimalus osaleda ekskursioonil Ieva Lejmalniece juhendamisel ning eelneva kokkuleppe korral kuulata Maija Daugule orelimängu.