Linnamägi on üks Gaujiena vanimaid ajaloomälestisi.

Umbes 1000 aastat tagasi asusid siia elama esimesed Gaujiena paikkonna inimesed. Vanasti oli Läti kirdepoolne osa jagatud kaheks riiklikuks üksuseks – Tālava ja Atzele. Gaujiena ümbruses elasid latgalid, samuti väike arv eestlasi ja liivlasi. Muinaslätlased ehitasid oma linnused võimalikult raskesti ligipääsetavatesse kohtadesse, kus olid järsud nõlvad.

• Atzele nime mainiti esmakordselt 1111. aastal Novgorodi kroonikas, kus kirjeldati vürst Mstislavi sõjakäiku Atzelesse, kust ta naasis rikkaliku saagiga.
• 1224. 1224. aasta kevadel vallutas Saksa sõjavägi pärast piiramist ja rünnakuid lätlaste puulinnuse ning põletas selle maha. Sissetungijate seas oli palju rüütleid ja usukuulutajaid. Vallutatud alad jagati omavahel ning Atzele läks Mõõgavendade ordu valdusse.
• 1236. 1236. aastal alustasid Saksa rüütlid oma linnuse ehitamist muinaslätlaste linnuse asemele.
• Muinaslätlased ehitasid puitlinnuseid palkidest. Linnust ümbritses suur sein (vall), mis koosnes vertikaalselt asetatud palkidest. Ristirüütlid ehitasid oma linnused kivist, tavaliselt maakividest. Gaujienas ei olnud maakive kuigi palju, küll aga leidus pinnalähedastes kihtides dolomiiti. Saksa rüütlid sundisid lätlasi linnust ehitama. Ühele grupile anti korraldus dolomiiti murda, teised aga pidid kive linnamäele vedama. Linnamäe ümber rajati kõrge 1,5 meetri paksune kivimüür. Tööde juhtimiseks toodi palju käsitöölisi Saksamaalt.
• Linnuse kindlusemüüridesse ehitati spetsiaalsed kambrid, kus ööpäevaringselt valves olnud mees jälgis, et keegi neid ei ründaks.
• 1558. 1558. aastal, Liivi sõja ajal purustasid venelased Gaujiena linnuse. Liivi sõtta sekkusid Poola ja Rootsi, Poola võitis ja Venemaa oli sunnitud taganema.
• Aastatel 1582–1600, kui valitses vürstide Osobļinski suguvõsa, purustatud linnus taastati.
• 1625. 1625. aastal võitsid sõja rootslased ning Rootsi kuningas Gustav Adolf kinkis Gaujiena mõisa oma riigimarssal Axel Banérile, kes omakorda pärandas selle oma tütrele.
• 1700. 1700. aastal algas Põhjasõda, mis lõppes venelaste võiduga. Vene tsaar Peeter I tuli siia 1702. aastal ning tema väepealik Šeremetjev purustas linnuse sedavõrd, et seda ei olnud enam võimalik taastada.