Enne praegust Palsmane kivikirikut on siin olnud kaks puukirikut. Esimene ehitati 17. sajandi alguses, teine 1655. aastal.

Palsmane evangeelse luterliku kiriku ajalugu

• Praegune kivikirik pühitseti sisse 16. oktoobril 1817. Selle ehitamist korraldas õpetaja Friedrich Daniel Wahr, kuid kiriku rajamiseks vajalikud annetused pärinesid kohalikelt talunikelt ning Palsmane mõisa parunessilt Pauline von Cullenilt.
• See klassitsistlikus stiilis kaheksanurkse põhiplaaniga kiviehitis kellatorniga ühes nurgas ja tammepuidust siseviimistlusega kuulub tsentraalehitiste tüüpi, mis kunagi oli Vidzeme piirkonnas eriti levinud, kuid tänapäeval peetakse seda haruldaseks.
• Kiriku maht ei ole oluliselt muutunud selle ehitamisest tänapäevani, kuid torn ehitati ümber 1928. aastal, mil rekonstrueeriti torni tipp ja kell koos riputuskonstruktsiooniga tõsteti ühe korruse võrra kõrgemale.
• Kuni 1928. aastani kroonis kiriku kaheksanurkset neljakorruselist torni kaheksanurkne kuppel, kuid pärast torni ümberehitamist sai kirik terava tipuga torni.
• 1878. 1878. aastal paigaldati kirikusse orel.
• Kirikukell ja altarimaal pühitseti sisse 1892. aastal. Altarimaal on Itaalia maalikunstniku Bellini teos „Getsemanise aias“.
• Palsmane kogudus on eksisteerinud juba alates 1621. aastast, kuid oma õpetaja sai Palsmane alles 1697. aastal.
• Eraldi tuleb esile tuua mõned õpetajad: Svante Dres – tuntud laulik, kelle laulutekste on leitud vanadest lauluraamatutest; Friedrich Bernhard Blaufuss – Piibli II väljaande komisjoni liige; Friedrich Daniel Wahr – luuletaja, kartograaf ja laulik, kes pühendas kogu oma tööelu Palsmanele.
• Kirikule on omistatud riikliku tähtsusega kultuuri- ja ajaloomälestise staatus.
• Kiriku kõrval asub mälestusmärk, mis on pühendatud Palsmane koguduse sõduritele, kes langesid Läti Vabadussõjas.