Randāti paljandid asuvad Gauja jõe paremal kaldal, Vireši silla lähedal. Pärast Daugava oru üleujutamist on need Läti kõrgeimad dolomiitpaljandid (26 meetrit).

• Need moodustavad kaitsealuse geoloogilise ja geomorfoloogilise loodusmälestise.
• Loodusmälestis hõlmab dolomiidipaljandite vööndit Gauja paremal kaldal – sealhulgas Randāti paljandeid – ning Tilderi astangut vasakul kaldal.
• Randāti paljandid ja Tilderi astang ulatuvad piki Gauja mõlemat kallast kokku ligikaudu 550 meetri ulatuses.
• Randāti paljandid on märgatavalt kõrgemad ja visuaalselt muljetavaldavamad.
• Kaasaegsetest geoloogilistest protsessidest võib Randāti paljandite juures täheldada dolomiidivaringuid ning vähesel määral ka jõe külgmist erosiooni.

Randāti paljandite ümbrusesse on rajatud Randāti loodusrada, kus asuvad piirkonna loodusväärtusi tutvustavad viidad ja teabetahvlid.

Randāti kaljude kohta on kirja pandud mitmeid legende ja pärimusi.

Muiste peeti Randāti kaljusid ja vastaskaldal asuvaid kaljusid maagiliseks paigaks – „Gauja väravateks”. Usuti, et see on piir „tuntud” ja „võõra” maailma vahel. Parvemehed, kes palke mööda Gaujat alla juhtisid, olid siinkohal eriti ettevaatlikud. Nad uskusid, et Randāti kaljudes elavad kaja-vaimud, kes hüüavad parvemeeste nimesid, et neid segadusse ajada ja parvi kivistele kärestikele meelitada.

Üks legend räägib ka „Vāravsi süvikust”.

Gaujas leidub kaljude lähedal väga sügav koht, mida tuntakse lihtsalt „Süvikuna”. Kohalikud rääkisid, et seal elavad veevaimud – või „veemees” –, kes aeg-ajalt välja tulevad, et dolomiitastangutel istuda ja päikest nautida. Samuti liikusid kuuldused, et see süvik on põhjatu ja ühenduses teiste maa-aluste jõgedega.